ott_kadarik

KIROVI-NIMELISE NÄIDISKALURIKOLHOOSI KALAKASVATUSE TOOTMIS-HALDUSKESKUS

Ike Volkov nendib 1979. aastal Sirbis ja Vasaras, et Kirovi-nimeline firma ei vaja tutvustamist. Tõepoolest, Sergei Mironovitš Kirovi järgi nimetatud näidiskalurikolhoos oli üks kuulsamaid ning ühtlasi jõukamaid kolhoose mitte ainult Eestis, vaid terves Nõukogude Liidus.

Kalatööstusega tegelev Kirovi kolhoos loodi 1950. aastal ning on eelkõige seostatav Tallinna külje all asuva Haabneeme alevikuga, kuhu rajati aastakümnete vältel omaette väikelinnana toimiv kolhoosi keskasula. Kirovi tegevus ei piirdunud aga Haabneemega, rikas kolhoos sai endale lubada mitmeid keskusi üle Eesti.

Kui tavapraktika järgi projekteerisid ühe rajooni (st ENSV-aegse maakonna) kolhoosidele hooneid ühised ehituskontorid (KEK-id), siis Kirovi-suguse ettevõtte ambitsioonikate vajaduste rahuldamiseks läks tarvis oma projekteerimisbürood, mille töötajaskond kõigi arhitektide ja inseneridega kasvas lõpuks ligi 50 inimeseni.

Kirovi üks peamisi arhitekte oli Ado Eigi (1938-2008). Enne Kirovisse siirdumist oli ta 1964-1970 töötanud Eesti Projektis ning 1970-1973 Tsentrosojuzprojekti Tallinna filiaalis, äsja oli tal valmis saanud kahasse Jüri Jaamaga kavandatud Uus Raadiomaja Gonsiori tänaval. Eigi pandi Kirovis kohe rakkesse: andekas noorarhitekt projekteeris 70ndatel Haabneeme keskasulasse mitu modernistliku vormikeelega ehitist, millest valmisid kaubanduskeskus-klubi, ravikeskus-haigla ning staadion.

Üheks paljudest Kirovi keskustest oli kalakasvatus Omedu jõe ääres Peipsi lähistel. Eigi sai ülesandeks kavandada kompleksi tootmis- ja haldushoone ning hiljem ka söökla. Projektid valmisid 1977-1978, põhiline hoonestus sai katuse alla 1982; söökla (projekt ’83) lisandus ansamblisse 1988. Kompleksi kuulusid veel katlamaja, masuudihoidla, puhastusseadmed ja 3 väikest tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut. Asum püstitati metsa raadatud uudismaale, põhimõtteliselt eikuhugi, lähimatest asulatest mitme kilomeetri kaugusele.

Kui Eigi poolt veidi varem kavandatud hooned Haabneemes esindavad lihtsat, pudi-padiga dekoreerimata modernistlikku arhitektuuri, siis Omedu hoonestus on varasemast tubli samm edasi (või tagasi – oleneb, kuidas võtta). Tuntav on postmodernistliku esteetika mõju, kuid ometi pole siin mindud totaalsuse teed (erinevalt Eigi kavandatud ja ’83 valminud Haabneeme lasteaiast), vaid pigem sünteesitud monumentaalset modernismi parasjagu moes olnud moodsate võtetega. Tulemus pole (USA laadis) postmodernismile omaselt vaimukust püüdev või lauslääge, vaid küllaltki vaoshoitud, lausa kuiv ja kõle. Visuaalse paralleelina võivad meenuda mõned lihtsamad historitsistlikud mõisa- või tööstushooned mitmel pool Eestit.

Tingituna kolhoosi likvideerimisest ning tõenäoliselt ka ebaõnnestunud kohavalikust on Omedu-äärne keskus mahajäetud ning lagunemas, meenutades mingit postapokalüptilist varemeteparki, millesarnast teist Eestis ei leidu.

Jarmo Kauge

http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu018.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu0301.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu006.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu007.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu032.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu039.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu005.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu028.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu015.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu033.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu016.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu002.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu036.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu044.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu045.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu043.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu048.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/7_omedu047.jpg