ott_kadarik

Kloostrid Tiibetis

Tiibeti kloostrid on olnud olulised vaimukeskused juba aegade algusest saadik. Kloostrites on aluse saanud mitmed erinevad teoreetilised mõttesuunad ning palju on tegeletud pühade tekstide säilitamise ja tõlkimisega Tiibeti keelde. Ühtlasi on kantud edasi nii kunsti kui arhitektuuripärandit. Iga Tiibeti perekond saadab vähemalt ühe poisslapse kloostrisse. Tavaliselt saadetakse poisid kloostrisse seitsme aasta vanuselt, tüdrukud aga pisut vanemalt. Elu kloostris on olnud pikka aega ainuke võimalus Tiibetlasel saada haridust.
Arhitektuur on mänginud budismi levikul Indiast Tiibetisse märkimisväärset rolli, templite ja kloostrite arhitektuur peegeldab endas budistliku maailmavaadet. Tiibeti kloostrid on oma planeeringuliselt struktuurilt ja ülesehituselt lähtudes traditsioonidest väga sarnase ülesehitusega. Kloostrikomplekside mudel on tekkinud läbi etapiviisilise arengu, kus tempel on põimunud esialgu kloostriga ja hiljem on see kooslus sulandunud kokku paleega.
Valdavalt on kloostrid paigutatud kaitseeesmärkidel raskesti ligipääsetavatesse paikadesse, peidetuna mõne küla või asula kohale mägede ja taeva vahele. Lisaks hoolikalt valitud asukohale ümbritseb kloosterlinnakut ka kõrge kaitsemüür paari vahitorniga. Ümber kloostrikompleksi kulgeb tavaliselt ka „kora“ ehk palverännaku rada.
Peale kloostriväravast sisenemist satutakse tavaliselt kloostriväljakule, kus viiakse läbi tseremoniaalseid üritusi ja peetakse festivale. Keskväljakul paikneb ka „darchen“ ehk lipusammas.
Peaplatsi ümber paiknevad olulisemad kloostriehitised, milledeks on palvesaal, kabelid, kindlasti raamatukogu, õpperuumid, köök ja vahel ka trükikoda. Munkade eluruumid ümbritsevad kobarana kloostri tuumikut.
Tiibeti kloostriarhitektuur on küllaltki kasinat ja funktsionaalset joont järgiv, ent kindlasti mitte primitiivne nähtus. Fassaadide ja plaanide juures lähtutakse tihti sümmeetria printsiipidest, ehitusmaterjalidest kasutatakse valdavalt kohalikul toorainel põhinevat savitellist ja kivi. Puitu kasutatakse selle nappuse tõttu vaid kandekonstruktsiooni ja mõõduka ning kindlale reeglistikule allutatud dekoratsiooni elementides - nikerdatud puitdetailid, uksed, aknad, akende kohale ehitatud päikesevarjud ja eriti peenekoeliselt kaunistatud siseruumide puitdetailid. Hoonetemahud on oma vormilt kergelt trapetsoidsed, kus trapetsi laiem külg on hoone vundamendiks, ning koondumine toimub vertikaalselt üles. Katused on tavaliselt tasakatused ja piisavalt kõrgete parapettidega, mis ühtlasi on vajadusel ka tekkiva katuseterrassi piirdeks. Silmatorkav on hoonestuse orgaaniline haakumine ümbritseva maastikuga ja sulandumine keskkonda.
Üldjuhul mägedesse keerulise ja vahelduva reljeefi peale ehitatud kloostrikompleksid on oma ruumiliselt struktuurilt ja ülesehituselt põnevad ja täis arhitektuurselt nutikaid lahendusi. Keerukas kitsaste tänavate labürint kulgeb valgeks lubjatud savitellistest hoonemahtude vahel, ning pole harvad korrad kus mittekohalikuna kaotad igasuguse suunataju. Reljeefil laiuv linnastruktuur kasutab oma keerukat ülesehitust nutikalt ära ja on üpris tavaline, et mäeküljega koos laskuv tänavaruum kulgeb kohati allpool asuva tänava hoonete katuseid pidi. Sedasi moodustuvad tänavavõrgu sisse terrassid ja väiksed väljakud, mis alati pakuvad külastajale ka mõjusa vaate mägedele või alla orgu.

Ajakirjas Eramu ja Korter 2/2009

http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet035.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet66.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet116.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet68.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet02.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet073.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet71.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet20.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet025.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet08.jpg
http://www.gmo.ee/files/gimgs/8_tibet48.jpg